Milline peaks olema hoone parim nüüdisaegne soojusisolatsioon?

13 Jun 2021

Nüüdishoonete soojustamiseks kasutatavad materjalid aitavad vältida soojuskadu ning vähendada kulusid küttele ja sisekliimale. See võib omakorda suurendada hoone säästlikkust, tõhustades energiatarbimist ja vähendades süsinikdioksiidi heidet. Mõnedel nendest materjalidest on ka heliisolatsiooni omadused.

Hinnatakse paljusid tehnilisi omadusi

Kuid milline neist on olulisim? Paljud soojusisolatsioonimaterjalide tootjad kiidavad oma tooteid mitmehäälse koorina ja neil on ka õigus – igal materjalil on nii oma eeliseid kui ka puudused.

Kui küsida spetsialistidelt, nimetavad paljud neist põhiomaduse, mille alusel tuleks soojusisolatsiooni valida. Eelkõige peaks see hästi täitma oma eesmärki – soojust isoleerima. See tähendab, et selle soojusjuhtivuse koefitsient λ, mille väärtus näitab, kui kiiresti soojus läbi isolatsioonikihi tungib, peaks olema võimalikult madal. Soojustusmaterjalid, mille λ väärtus on vahemikus 0,022–0,043 W/m•K, ei olegi enam uudiseks. Hiljuti töötati välja mattideks pressitud materjal, mida valmistatakse ränipõhisest aerogeelist – suure tihedusega kiust, deklareeritud soojusjuhtivusega 0,019 W/m•K!

Lisaks soojusjuhtivusele hindavad spetsialistid mitut muud olulist soojustusmaterjalide omadust: keskkonnasäästlikkust (ei tohi paisata keskkonda kahjulikke aineid), niiskuskindlust (ei tohi niiskust imada, igatahes mitte suurtes kogustes), aurukindlust, seene- ja hallituskindlust, paigalduslihtsust ning pikaealisust.

Vigade vältimiseks hoone soojustamisel tutvuge turul pakutavate materjalide eespool mainitud omadustega. Samuti on oluline, et lisaks kemikaali- ja tulekindlusele oleks isolatsioonikiht ka mingil määral plastiline (pragude ja muude defektide vältimiseks). Ja muidugi tuleks lisaks kõigile neile väärtuslikele omadustele arvestada ka selle hinda.

Pressitud vahtplasti (XPS) peetakse üheks populaarseimaks

Kogu maailmas tuntud polüstüreenvahtplast (EPS) kipub ajakohaste materjalide soojustusomadustele alla jääma ja loovutab järjest enam oma koha pressitud vahtplastile. Ainulaadsed tehnoloogiad võimaldavad valmistada suletud pooristruktuuriga materjale. Uue materjali põhiomaduste seas märkisid eksperdid kohe madalat soojusjuhtivust, suurt survetugevust ja ka minimaalset veeimavust.

99.jpg

Selle materjali kasutuselevõtt võimaldas vähendada seina paksust, säilitades või isegi suurendades tarindi üldist soojustakistust. Näiteks saab pressitud vahtplastist soojusisolatsiooniplaatide kasutamisel vähendada soojuskadusid 70–80% võrra. Tavaliselt soojustatakse nendega hoonete fassaade väljastpoolt – sellise hoone seinad on alati kuivad, neile ei teki hallitust ega mädanikku, tänu millele on hoones pikka aega mugav ja ökoloogiline mikrokliima. Pressitud vahttellise servadel on aste, mis võimaldab plaate kindlalt ühendada, minimeerides vuugi laiuse. Kui aga soojustatavat hoonet peetakse arhitektuuri- või ajalooliseks mälestiseks ja selle fassaadi ei tohi muuta või välised soojustustööd pole lihtsalt võimalikud, tuleb seinte isolatsioonikiht paigaldada seestpoolt.

Ettevõte Technonicol pakub pressitud vahtplasti austajatele tippkvaliteediga toodet – XPS ТЕCHNONICOL CARBON, millel on palju olulisi omadusi, näiteks madal soojusjuhtivus, külmakindlus ja pikaealisus. Tänu oma sisemisele struktuurile on see suure deformatsioonikindlusega, ei ima vett, ei kahane ega pundu, ei mädane ja on kemikaalikindel. Tänu parematele füüsikalistele ja keemilistele omadustele on TECHNONICOL CARBON suurepärase soojustakistusega. Hea survekindlus tagab tasase ja kõva aluspinna, mis pikendab oluliselt kogu soojusisolatsioonisüsteemi kasutusiga. Toote sisestruktuur parandab materjali soojusisolatsiooniomadusi, suurendab deformatsioonikindlust ja tagab eriti madala veeimavuse.

Populaarsust kogub ka polüisotsianuraatvaht (PIR)

Jäigad, täielikult suletud struktuuriga poorid moodustavad polüuretaanist PIR-plaatide mahust üle 95%. Plaadid ei ima vett ja nende omadused ei muutu kogu kasutusaja kestel. Iga õhuga täidetud suletud poor toimib tillukese termosena, mille tulemuseks on ülimadal soojusjuhtivuskoefitsient λ – vaid 0,022 W/m•K. Näiteks samasuguse R-väärtuse saavutamiseks vajatakse vaid 66 mm paksust PIR-soojusisolatsiooni, kui selle lähima konkurendi, pressitud vahtplasti XPS puhul vajatakse 90 mm, tavalise polüstüreenvahtplasti EPS puhul isegi 111 mm ja mineraalvilla puhul koguni 114 mm paksust soojustust. Võib tunduda, et erinevused ei ole liiga suured, kuid mida õhem on soojusisolatsioonikiht, seda hõlpsam on selle paigaldus, kusjuures vajatakse vähem kinnituskohti, ehitustarindile rakendub väiksem koormus ja seega sooritatakse tööd kiiremini ning kogu tarindi üldmaksumus on väiksem.

88.jpg

Veel üks polüuretaanist isolatsioonimaterjali vaieldamatu eelis on see, et kõiki fassaadi kinnituselemente saab paigaldada läbi plaatide, halvendamata seejuures soojusisolatsiooniomadusi. Karkassi metalldetailid ei puutu üheski punktis müüritisega kokku, mistõttu pole pikisuunaliste külmasildade tekkest juttugi. Metallil puudub müüriga kontakt, sest poldid isoleeritakse usaldusväärselt plasthülssidega. Seega muutub soojust juhtivate metallpoltide mõju tarindi soojuslikele omadustele kaduvväikseks. Ka L-kujulise väljalõikega plaatide servad aitavad vältida külmasildu, sest plaatide ühenduskohad tulevad soojapidavad ja tihedad.

Technonicoli tootevalikus leidub selle tipptasemel isolatsioonimaterjaliga lahendusi, mis sobivad nii hoonete fassaadide kui ka nende katuste soojustamiseks. Juba tootmisprotsessis kohandatakse polüuretaanplaate LOGICPIR erinevate lamekatuste hüdroisolatsioonikatetele, kattes vahtpolüuretaanist täiteaine mitte üksnes mitmekihilise fooliumiga, vaid vajaduse korral ka klaaskiudmaterjali või bituumeniga ning parandades nii soojusisolatsioonikihi nakkumist katusekattega. Neid saab kinnitada aluspinnale mehaaniliselt või pihustades kinnitusvahuga, mis on samuti polüuretaanipõhine. Sel meetodil moodustub plaatide LOGICPIR paigaldamisel täiesti tihe liimseotis ja tekkinud õhuvahedesse ei kogune niiskust ega teki kastepunkti.